5

Sotsiaalne mudel

  1. Mudel keskendub mõjule, mida ühiskonnast tingitud takistused puudega inimeste elule avaldavad.

  2. Haigus, õnnetus või tervislik seisund on kahjustanud inimese teatud kehaosa toimimist ning piirab tema iseseisvat toimetulekut.

  3. Piiranguga on võimalik kohaneda (nt kuulmislanguse kompenseerimiseks kuuldeaparaat, lühinägelikkuse korrigeerimiseks prillid või kontaktläätsed)

  4. Raskeim toime tulla just ühiskonnast ja elukeskkonnast tulenevate tõketega (nt raskesti juurdepääsetavad hooned, ühissõidukid ja inforuum, isiklike abistajate nappus, kohandamata õpikeskkond ning teadmatusest või vääratest hoiakutest tulenev diskrimineerimine).

  5. Puudega inimeste vajadusi tunnustav ja nendega arvestav ühiskond saab puude avaldumise raskust ja mõju oluliselt vähendada.

  6. Ühiskonnast ja elukeskkonnast tingitud takistuste eemaldamine  loob puudega inimestele reaalsemad võimalused teistega võrdväärseks eluks.

 

Ühiskonna suhtumine puudega inimestesse on aja jooksul paranenud, kuid siiani levib mitmeid teadmatusest tulenevaid stereotüüpe ning väär-arusaamu, mis tahtmatult põhjustavad diskrimineerimist ja/või tõrjutust.


Tänu puudega inimeste organisatsioonide tegevusele puudega inimeste huvide kaitsmisel ning esindamisel ning puudega inimeste enda aktiivsusele on paranenud juurdepääs avalikele teenustele ning muudele elementaarsetele õigustele ja teenustele. Puudega inimesi on üha enam ühiskonnas märgata, mis aitab kaasa ka tolerantsuse suurenemisele. Samas on puudega inimestel juurdepääsu paranedes parem võimalus ühiskonnaelus osaleda.


On oluline, et puudega inimestele oleksid tagatud teiste ühiskonnaliikmetega võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks.


  1. Sotsiaalministeeriumi andmetel on Eestis on puudega inimesi

  2. 2009. aasta alguse seisuga 8,8% rahvastikust. Enamik neist on
    eakad inimesed (59%), pisut üle kolmandiku (35%) tööealised ning
    6% vanuses 0-17 aastat.




Lae alla .pdf5_files/Primus_Archimedes.pdf